Riiklik IKT kõrgharidusprogramm

1. TAUST
2. TEGEVUSKAVA
3. ORIENTEERUV TULUDE-KULUDE
AASTAEELARVE

1. TAUST

1996.a. käivitatud Tiigrihüppe programm seadis eesmärgiks (üldharidus)koolide arvutiseerimise. Eesmärkidena püstitati arvutikohtade loomine arvestusega üks arvuti 10-20 õpilase kohta, internetiühendus igasse kooli ja kõigi õpetajate esmane arvutikoolitus. Programmi realiseerimiseks asutati Tiigrihüppe Sihtasutus. Tänaseks võib öelda, et põhiliselt on Tiigrihüppe programmis püstitatud ülesanded täidetud. Lisaks programmi riiklikule rahastamisele on oluliselt ja kasvavalt kaasatud kohalike omavalitsuste ja vähemal määral erasektori vahendeid püstitatud eesmärkide täitmisele. Programm on leidnud toetust nii kodu- kui välismaal ning aidanud kujundada Eesti kui eduka ja edasipüüdliku riigi mainet. Tiigrihüpe on kujunenud Eestit iseloomustavaks positiivseks kaubamärgiks.

Tiigrihüppe programm oli suunatud üldhariduskoolidele - tänaseks on kvalitatiivselt uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskustega noorte põlvkond jõudnud ülikoolidesse. Kasvanud on kogu ühiskonna nõudlus IKT alasse kompetentsi järele. Arutatavas Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias "Teadmistepõhine Eesti" on IKT loetud võtmevaldkonnaks. Eelneva tulemusena on tõstatunud kaks kogu ühiskonna arengut mõjutavat probleemi.

Esiteks. Ülikoolide ja teiste kõrgkoolide IKT infrastruktuur ja sellel tuginev õppetöö korraldus ei vasta suuresti uuenenud üliõpilaskonna vajadustele ja ootustele.

Teiseks. IKT-alane teadus ja kõrgharidus pole arenenud nii kiiresti, kui selle ala ühiskondlik tähtsus. Eesti on suuresti kujunenud IKT tarbijariigiks, loomata selles vallas arvestatavat sisemaist lisaväärtust. Me ei taastooda oma IKT õppejõudude ja teadlaste kaadrit rääkimata rahvusvaheliselt arvestatava innovatsioonitasemega ekspordisuutliku tööstuse vajadustest.

Teisele probleemile on viimastel aastatel korduvalt tähelepanu juhitud ning 2000.a. otsustas valitsus koos juhtivate ülikoolidega asutada Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA), mille ülesanneteks on kutsekõrgharidusliku Infotehnoloogia Kolledži käivitamine ja IKT-alase koolituse toetamine teistes kõrgkoolides. Kahjuks on siiani lahendamata kolledži jätkusuutliku arengu finantseerimise küsimus rääkimata IKT-koolituse toetamisest teistes kõrgkoolides.

Esimese probleemi lahendamine kõrgkoolide käsutuses olevate, s.h. riikliku koolitustellimuse vahendite arvelt ei ole arvestataval määral mõeldav, kuna alates 1996.a. on üliõpilase kohta tulev finantseerimistase pidevalt langenud ning seetõttu puuduvad ülikoolidel vastavateks hädavajalikeks investeeringuteks vahendid.

Eelnevast tulenevalt ja tagamaks IKT valdkonna jätkusuutlikku arengut Eestis tuleks käivitada kõrgharidusele suunatud riiklik IKT programm. Kõrvuti programmiga Tiigrihüpe Pluss, mis vähendatud rahalise mahu puhul arendab edasi Tiigrihüppe programmi poolt saavutatut üldhariduses, peaks tiigrihüpe kõrghariduses olema suunatud ülaltoodud kahe probleemi lahendamisele.

Kolme-aastase riikliku programmi nimetus võiks olla Tiigriülikool ja eesmärkideks:
-- IKT infrastruktuuri väljaarendamise toetamine kõrgkoolides,
-- IKT valdkonna õppejõudkonna ja kraadiõppe infrastruktuuri väljaarendamise toetamine.

Projekti kestus on 3 aastat, kuid otseseks kraadiõppe lisafinantseerimiseks mõeldud kulusid tuleks projekti lõppedes edasi katta (st. 2004.a. alustanud magistrant peaks saama arvestada toetusega 2005.a.)

Tiigriülikooli programmi võiks realiseerida juba loodud EITSA kaudu, delegeerides talle ka programmi detailsema väljatöötamise. Arvestades IKT-ga seotud erasektori kaasatust EITSA tegevusse oleks sel viisil tagatud programmi koordinatsioon erasektori initsiatiividega. Ilmselt oleks otstarbekas luua täiendav kooskõlastusmehhanism erasektori projektiga "Vaata maailma".

2. TEGEVUSKAVA

Tiigriülikooli tegevuskava on järgmine.

I. Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine.

Toetatakse kõigi kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamist, laiaribalise intraneti väljaehitamist ja üldotstarbelise tarkvara hankimist. Eesmärgiks oleks saavutada arvutite ja üliõpilaste suhteks ligikaudu 1:10. (Praegusel ajal on avalik-õiguslikes ülikoolides see suhe umbes 1:20 või halvem). Projekt toetab konkursi alusel kuni 50% ulatuses ülikoolide vastavatest kulutustest, kusjuures toetusesaajate valikul arvestatakse taotleja olemasolevat IKT infrastruktuuri ja omafinantseeringu määra. Kogu "Tiigriülikooli" projekti mahust 24%.
Toetused projektideks IKT rakendamisel mõnel kitsamal (mitte IT) erialal. Selle raames finantseeritakse investeeringuid a la videokonverentsi klass või multimeedia stuudio. Projekt toetab konkursi alusel kuni 50% ulatuses kõrgkoolide vastavatest kulutustest, kusjuures toetusesaajate valikul arvestatakse eeldatavat investeeringu kasulikkust ja omafinantseeringu määra. Kogu "Tiigriülikooli" projekti mahust 12%

II. Toetus IKT erialade tugevdamiseks.

IKT erialade ülikooliõppejõudude palgalisad. Tiigriülikool finantseerib täiendavalt õppetööd kraadiõppega IKT erialadel ja tellib Eesti ülikoolide õppetöö vastastikuseks toetamiseks eriti vajalikke IKT kursusi, makstes õppejõududele lisatasu. Täiendavalt finantseeritavate erialade ja tellitavate kursuste loetelu valiku teeb IKT erialasid kraadiõppe tasemel õpetavate ülikoolide rektorite poolt nimetatud komisjon. Kogu "Tiigriülikooli" projekti mahust 16%.
Lisavahendid IKT erialade üliõpilaste kraadiõppele. Siinkohal on mõeldud stipendiume IT magistrantidele ja doktorantidele, aga ka juhendamistasusid. Seejuures eelistatud on nn. ühisstipendiumid era- või välisallikatega - kui ettevõte on nõus tasuma osa stipendiumist, siis "Tiigriülikool" tasub teise osa (see võimaldab muuseas ka vältida makse ettevõtte poolt tasutavast osast). Kogu "Tiigriülikooli" projekti mahust 8%.
Eriotstarbeliste õppe- ja teaduslaborite sisustamine koostöös erasektoriga. Projekt toetab konkursi alusel kuni 50% ulatuses kõrgkoolide vastavatest kulutustest, kusjuures toetusesaajate valikul arvestatakse (eriti erasektori) partnerite osalust investeeringus. Kogu "Tiigriülikooli" projekti mahust 16%.

III. Infotehnoloogia Kolledži arendus. Kogu "Tiigriülikooli" projekti mahust 20%.

IV. Projekti halduskulud 4% kogusummast.

3. ORIENTEERUV TULUDE-KULUDE AASTAEELARVE

	KULUD:
	I. Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine
1.	Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine, laiaribalise intraneti väljaehitamine ja üldotstarbelise tarkvara hankimine	12 MEEK
2.	Toetused projektideks IKT rakendamisel.	6 MEEK
	II. Toetus IKT erialade tugevdamiseks
3.	IKT eriala õppejõudude palgalisad	8 MEEK
4.	Lisavahendid IKT erialade üliõpilaste kraadiõppele	4 MEEK
5.	Eriotstarbeliste õppe- ja teaduslaborite sisustamine	8 MEEK
	III. Infotehnoloogia Kolledži arendus	10 MEEK
	IV. Halduskulud	2 MEEK
	Kulud kokku:	50 MEEK

	TULUD:
1.	Riigieelarve eraldis	36 MEEK
2.	Toetused	14 MEEK
	Tulud kokku:	50 MEEK

Programmi assigneeringud tuleks teha avatud konkursside kaudu, mida korraldaks EITSA. Eraldatavate toetuste otsustamiseks luuakse EITSA juurde Tiigriülikooli programmi komitee.

Programm on kinnitatud EITSA Nõukogu poolt 16. aprillil 2001.a. ja heaks kiidetud TSM juures asuva Informaatikanõukogu istungil 7. septembril 2001.a. ning Vabariigi Valitsuse istungil 8. jaanuaril 2002.a. Riikliku kõrgharidusprogrammi "Tiigriülikooli 2002 - 2004" detailne kava esitati EITSA nõukogule kinnitamiseks 12.03.2002.