1. TAUST
2. TIIGRIÜLIKOOL 2002-2004
3. "TIIGRIÜLIKOOL+" (2005-2008)
4. PROGRAMMI EESMÄRGID
5. PROGRAMMI TEGEVUSED
6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
7. ORIENTEERUV RESSURSIVAJADUS AASTAS

 

1. TAUST

Eesti on seadnud eesmärgiks teadmistepõhisele majandusele ülemineku ja majanduse konkurentsivõime edendamise, mis rajaneb haritud tööjõu ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna koosmõjudel. Selle tulemi saavutamist toetavad mitmed riigipoolsed ja eraettevõtluse initsiatiivid. Riigikogu poolt vastu võetud Teadus- ja arendustegevuse (T&A) strateegia 2002-2006 "Teadmistepõhine Eesti" toob välja tegevused ja valdkonnad, mis aitavad Eestil oma positsiooni parandada. Kolm esiletõstetud võtmevaldkonda (kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja infoühiskonna areng; biomeditsiin; materjalitehnoloogiad) tuginevad kõik kaasaegsete tehnoloogiate oskuslikul arendamisel ja rakendamisel. Nende valdkondade arendamine eeldab läbimõeldud investeeringuid nii infrastruktuuri kui inimkapitali.

Lisaks "Teadmistepõhine Eesti" strateegiale on Eestis teadmistepõhise ühiskonna edendamiseks aluseks ja arutusel mitmeid strateegilisi arenguplaane (Eesti Edu 2014, Säästev Eesti 21, eEuroopa 2005, Euroopa Teadusruum jne.), kuid konkreetseid tegevusplaane selles vallas on vähe. Senised "Teadmistepõhise Eesti" tegevused on keskendunud peamiselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse (T&A) stimuleerimisele. Tiigriülikooli programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeritav tegevuskava teadmistepõhise ühiskonna eesmärkide saavutamiseks kõrghariduse ja IKT valdkonnas. Komplementaarsena juba käivitatud ettevõtluse toetamise tegevustele toetab Tiigriülikool ülikoolide ja uurimisasutuste võimet genereerida uusi teadmisi ja võimet rahuldada ettevõtete T&A vajadusi, eelkõige valmistades ette kõrgtasemel spetsialiste.

"Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks 2003-2006" (RAK) näeb samuti teadmistepõhist majandust ja inimkapitali arengut riigi peamise arengumootorina. Kesksel kohal inimressursi arendamise prioriteedis on hariduse sisu ja suunitluse ning akadeemilise õpikeskkonna ja infrastruktuuri (sh. IKT) arendamine ja parem vastavusseviimine nüüdisaegse õppekorralduse ning tööelu vajaduste ja nõuetega. Samu eesmärke on silmas pidanud riiklik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kõrgharidusprogramm "Tiigriülikool 2002-2004" oma seni kahe-aastase toimimise jooksul.

 

2. TIIGRIÜLIKOOL 2002-2004

Aastal 2002 käivitunud riiklik IKT kõrgharidusprogramm "Tiigriülikool 2002-2004" programm seadis oma eesmärkideks toetada Eesti kõrgkoolide IKT infrastruktuuri väljaarendamist ja õpikeskkonna parandamist ning IKT valdkonna õppejõudkonna ja kraadiõppe infrastruktuuri väljaarendamist avalik-õiguslikes ülikoolides. Nende eesmärkide täitmiseks on programmi administreeriv Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA, www.eitsa.ee) korraldanud kolme aasta jooksul 2002-2004 a. 28 avalikku projektikonkurssi, mille tulemusel on eraldatud 330 projekti- ja mobiilsustoetust kogumahus 21,3 milj. kr. Lisaks on peamised IKT-alast kõrgharidust pakkuvad ülikoolid saanud tuge 29 eraldise kaudu peamiselt IKT infrastruktuuri arendamiseks ja moderniseerimiseks kogumahus 27,3 milj. kr.

Eraldiste toel käivitati ja arendatakse Tiigriülikooli programmi raames Eesti e-Ülikool´i, on peamiste Eesti kõrgkoolide konsortsiumina 2003. aastal asutatud e-õpet koondav koondprojekt (Tiigriülikooli programmi toetus 5,7 milj. kr.). EL hariduskoostööprogrammi Socrates alamprogrammi Minerva (avatud ja kaugõppe edendamise, info- ja sidetehnoloogia hariduses) UNIVe projekti kaudu on e-Ülikooli arendustegevuseks saadud lisaks 2,1 milj. kr. (3-aastase perioodi (2003-2005) EL poolse finantseeringu üldmaht 5,4 milj. kr.) ja muudest allikatest (Hollandi saatkonna toetus ja liikmemaksud) täiendavad 0,9 milj. kr. Seega on e-Ülikooli käivitamiseks ja arendamiseks 2003-2004 aastatel panustatud kokku 8,7 milj. kr.

2000. a. asutatud Eesti Infotehnoloogia Kolledži (ITK, www.itcollege.ee) areng järgnevatel aastatel on toimunud suuresti tänu Tiigriülikooli programmi toetusele. IT Kolledž on peale programmi vahendite 8,5 milj. kr. mahus saanud otseselt toetajatelt-sponsoritelt 2002-2004 a. veel enam kui 7,6 milj. kr.

Kokku on investeeritud Tiigriülikooli toetatavates valdkondades 2002-2004 aastatel 97,8 milj. krooni, sh. 54,9 milj. kr. riigieelarvest ja 42,9 milj. kr. muudest allikatest. Muuhulgas on avalik-õiguslikesse ülikoolidesse lisandunud üle 870 arvuti ja moderniseeritud ligi 100 arvutit; loodud või täiendatud 25 õppe- ja teaduslaborit ning hangitud võrguseadmeid ja tarkvara enam kui 20 milj. kr. eest. Kokku 100 õppejõudu ja doktoranti Eestist on programmi toel osalenud rahvusvahelistel konverentsidel, 53 külalisõppejõudu on pidanud loenguid Eestis ja 93 doktoranti on saanud tuge oma kraadiõpingutes. Lisaks on Tiigriülikool toetanud ligi 150 kursuse loomist ja suures mahus õppekirjanduse hankimist (310 nimetust ja üle 3600 eksemplari) .

Programmi oluliseks tulemuseks tuleb pidada saadud ülevaadet IKT-alase infrastruktuuri ja arengukavade hetkeseisust avalik-õiguslikes ülikoolides. Sellest tulenevalt on EITSA käivitanud Tiigriülikooli programmi tegevuse efektiivsuse ja kõrge kvaliteedi tagamiseks uuringud, mille tulemustele hakkavad tuginema programmi edasised toetusotsused: "Teadmistepõhine majandus ning infotehnoloogiaalane kõrgharidus: hetkeolukord ning väljakutsed haridussüsteemile aastani 2008" ja "Avalik-õiguslike ülikoolide IT arengukavade täiustamise ja ühtlustamise ning ühtseid printsiipe järgivate IT arengukavade koostamine".

Algselt püstitatud eesmärke Tiigriülikooli esialgse programmiperioodi jooksul 2002-2004 a. ei saavutata, sest riigipoolne rahastamine kujuneb vahendite piiratuse tõttu umbes kaks korda väiksemaks kui algselt kavandatud orienteeruv programmi rahastamise maht. Programmi mahuks planeeriti avaliku ja erasektori koostööna 50 miljonit krooni aastas (sh. 36 milj. kr. ehk 72% riigi eelarvest). Reaalsed eraldised riigilt jäid igal aastal planeeritust väiksemaks (vastavalt 11,5 , 28 ja 15,4 milj. kr.), kokku kolme aastaga 54,9 milj.kr, ehk 50,8% programmiga kavandatust. Muudest allikatest kaasatud vahendeid on investeeritud programmi tegevustesse kokku 42,9 milj.kr, ehk 2% enam kui programmiga kavandatud.
Kogu programmi investeeringutest on seega 56,1% riigieelarvelised vahendid ja 43,9% kaasatud vahendid muudest allikatest.

Olenemata Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud programmi mittetäielikust finantseerimisest on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) seisukohal, et programmi toel on saavutatud siiski oluline edasiminek ja olukorra selge paranemine nii ülikoolide IKT infrastruktuuri osas (arvutid, võrgud, laboriseadmed, eriotstarbeline tarkvara jms.) kui ka IKT erialade õppe tugevdamisel (õppekavad, õppematerjalid, õppekirjandus, õppejõudude ja doktorantide täiendõpe ja stažeerimine jms.).

HTM seisukohta toetavad ja kinnitavad ka avalik-õiguslikud ülikoolid, kuid esile on tõstetud ühte olulist probleemi: kuna ülikoolidel puudub kindlustunne Tiigriülikooli programmi rahalise mahu osas tulevaste aastate lõikes, siis on nad olnud sunnitud keskenduma lühiajalise iseloomuga projektidele. Ka programmi administreerimisest tulenev kogemus näitab, et keskpikkade projektide toetamiseks ja pika-ajaliste IKT-suunaliste tegevuste stimuleerimiseks ülikoolides on vajalik rahastamise stabiilsus kahe kuni nelja aasta ulatuses.

 

3. "TIIGRIÜLIKOOL+" (2005-2008)

Vastavalt üldistele Eesti ja EL pikaajalistele suundumustele kõrgtehnoloogiliste võtmevaldkondade, sh. IKT ja infoühiskonna eelisarendamiseks tuleb ülikoolidele suunatud IKT eri-toetusprogrammi jätkata vähemalt järgmise neljaaastase tsükli ulatuses, kuni ülikoolid on ise võimelised oma tavapäraste vahendite arvelt (näiteks riiklik koolitustellimus) sellesse valdkonda piisavalt investeerima: nii infrastruktuuri moderniseerimisse, arendamisesse ja hooldusse, kui ka IKT valdkonna akadeemilise koosseisu taseme tõstmisse, uuendamisse ja taastootmisse.

Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühinemise mõjusid vaadelnud uuring rõhutab, et kõrghariduse finantseerimisel on oluline erasektori kaasamine ja selle atraktiivsemaks muutmine erasektorile, kuna masskõrgharidus läheb vastasel korral liiga kalliks maksma. Tiigriülikooli mõneaastane kogemus demonstreerib võimalusi kaasata riiklikule finantseeringule vähemalt veerandi ulatuses investeeringuid muudest allikatest, sh. EL vahenditest, mis suurendab arendustöö efektiivsust ja parandab õppekvaliteeti.

Lisaks programmi toetuseks vajalike vahendite kaasamisele muudest allikatest, haakub Tiigriülikooli programm Eesti ühinemisest EL-iga tulenevate meetmetega. RAK arvestab inimressursi arendamise prioriteedi meetmete 1.1 (tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem) ja 4.3 (kutse- ja kõrghariduse infrastruktuuri moderniseerimine) realiseerimisel Tiigriülikooli programmis kavandatud toetustega kõrgharidussektoris. EL tõukefondide finantsvahendite kaasamiseks vastavate RAK-i meetmete kaudu on EITSA poolt koostöös avalik-õiguslike ülikoolidega juba esitatud IKT alased projektid e-õppe arendamise alal kõrghariduses ja kõrgharidust integreerivate infosüsteemide alal.

Strateegiadokument "Akadeemilist kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava infrastruktuuri kaasajastamise strateegilised alused" näeb ette suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute rahastamist Teadus - ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programmi kaudu. "Tiigriülikool+" keskendub väiksemamahulisemate tegevuste toetamisele IKT kui strateegilise eriala akadeemilise õppe- ning teadustöö tugevdamisel ja sellealase infrastruktuuri arendamisel. Lisaks toetab Tiigriülikool mitmesuguseid ülikoolide koostööprojekte, mille kandja peab olema ülikoolidevaheline struktuur (näiteks Eesti e-Ülikool, e-Kutsekool).

Riikliku IKT kõrghariduse toetusprogrammi "Tiigriülikool+" siinkirjeldatud mahus (34 milj. kr. aastas) elluviimine aitab kõrgkoolides saavutada IKT rakendamise õppetöös ja IKT-alase hariduse taseme olulise tõusu ning tagada IKT-alase infrastruktuuri arengu üldisel Euroopa Liidus aktsepteeritud heal tasemel, mis vastab Eesti strateegilistes programmidokumentides sätestatud eesmärkidele, kõrgharidusstandarditele ja kaasaegsele kõrgharidusele esitatavatele nõuetele.

Programmi algselt seatud eesmärkide täitmiseks, kasvava tähtsusega T&A strateegia "Teadmistepõhine Eesti" elluviimiseks ning vajalike investeeringute kaasamiseks muudest allikatest, sh. EL tõukefondide vahenditest, on hädavajalik Tiigriülikooli programmi jätkamine järgneva nelja aasta jooksul jätkuprogrammina "Tiigriülikool+". See vastab "Akadeemilist kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava infrastruktuuri kaasajastamise strateegilised alustes" sätestatud põhimõttele, et väiksemate infrastruktuuri investeeringute ja olemasoleva infrastruktuuri korrashoiu toetamine toimub läbi juba olemasolevate T&A ja innovatsiooni toetavate programmide, neid vajadusel vastavalt kohandades.

Ülikoolide regulaarse rahastamise ümberkorraldused peaksid saavutama pärast "Tiigriülikool+" lõppu piisavad investeeringud ülikoolide IKT infrastruktuuri ja IKT erialade õppejõudkonda. ning sellesihilised eritoetused peaksid lõppema (kulud kaetakse riikliku koolitustellimuse arvelt). Samas need "Tiigriülikool+" funktsioonid, mis hõlmavad kõrghariduse/teaduse (info)tehnoloogiline arenduskeskuse rolli täitmist ja mis vajavad ülikoolidevahelist struktuuri, nõuavad jätkuvat riigi tuge või isegi institutsionaliseerimist.

Programmi haldab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA - kes on asutatud Haridus ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Telekomi ning Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu (ITL) poolt) ja programmi koordineerimises osaleb aktiivselt Haridus ja Teadusministeerium.

 

4. PROGRAMMI EESMÄRGID

Tagamaks IKT valdkonna jätkusuutlikku arengut kõrgharidustasemel vastavalt riiklikele programmilistele strateegiatele "Teadmistepõhine Eesti 2002-2006", "Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks 2003-2006" ning sealjuures kaasata riiklikule programmile lisaressursse muudest allikatest on programmi eesmärgiks toetada ja stimuleerida:

• tugevat rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust ja sellel põhinevat akadeemilist kõrgharidusõpet Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides IKT erialadel, sh.
  • i. IKT valdkonna õppejõudkonna ja kraadiõppe tugevdamist,
  • ii. IKT-alase õppe-, teadus- ja arenduskeskkonna kaasaja nõuetele vastavusse viimist,
• IKT-infrastruktuuri väljaarendamist ja moderniseerimist Eesti kõrgkoolides.

5. PROGRAMMI TEGEVUSED

Tiigriülikooli programm toetab kõrgkoolide tegevust eraldiste, projektitoetuste ja iseseisvate projektide kaudu. Projektitoetuste määramiseks kuulutatakse välja konkursid, mille tulemused otsustab Tiigriülikooli programminõukogu, millesse kuuluvad 3 Rektorite nõukogu, 1 HTM, 1 EITSA, 1 ITL ja 1 sõltumatu esindaja. Iseseisvate projektide juhtimiseks koostatakse spetsiaalsed projekti juhtorganid (näiteks praegu toimivad Eesti eÜlikool ja Eesti kõrgkoolide internetipõhine sisseastumise infosüsteem). Eraldised kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamiseks ja eraldised IKT erialade tugevdamiseks tehakse ülikoolidele proportsionaalselt vastavalt ülikooli osakaalule riiklikust koolitustellimusest ja ülikooli IKT erialade osakaalule riiklikust koolitustellimusest.

Iga-aastase detailse eelarve korrigeerib vastavalt eraldatud vahenditele ja kavandatud prioriteetidele Tiigriülikooli programminõukogu koostöös EITSA juhatusega, EITSA Nõukoguga ja HTM-ga ning see kinnitatakse EITSA ja HTM vahelise lepinguga. Eelarve korrigeerimisel eelistatakse käigusolevate pikemaajaliste projektide finantseerimist (sh. EL ja kaasfinantseeritavad projektid). Toetusi vähendatakse vajadusel seesugustel tegevustel, millede tulem on kvantitatiivne (mitte kvalitatiivne, näiteks ostetakse vähem arvuteid)

Programmi tegevuskava põhivaldkonniti on järgmine:

I Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine:

• Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides on umbes 39 000 üliõpilast. 2003. a. sügisel läbi viidud uuringute põhjal oli üliõpilaste arvu ja ühiskasutuses olevate arvutite suhe orienteeruvalt 23:1 (IKT erialadel ca 15:1). Sealjuures arvutite keskmine vanus on üle 4 aasta ja 2/3 arvutitest on vanemad kui 3 aastat, st. vajavad väljavahetamist. Tiigriülikool seab eesmärgiks saavutada olukord, kus avalik-õiguslikes ülikoolides üliõpilaste ja arvutite suhe oleks ca 15:1 (IKT erialadel vähem kui 10:1), kusjuures arvesse ei läheks arvutid, mis on vanemad kui 3 aastat. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse aastas 350-400 arvuti ostu ühiskasutuseks (arvutiklassid, laborid, raamatukogud jt.), mis tõstab 4 aastaga üliõpilaste ja arvutite suhte 23:1-lt ca 15:1-le ja uuemate kui 3.a. arvutite protsendi 40%-lt ca 80%-le, arvestades ka ülikoolide poolt rahastatavat arvutite ostu teistest allikatest (näiteks riikliku koolitustellimuse jm. vahenditest).
• Avalik-õiguslike ülikoolide arvutivõrkude infrastruktuur vajab oluliselt kaasajastamist. Valdavalt töötavad olemasolevad lokaalvõrgud kiirusel 10Mbit/s, mis on tarvis ümber ehitada 100Mbit/s standardile ja valmisolekuga 1Gbit/s võrkudele. Seoses Interneti ja Intraneti kasvava koormusega, eriti seoses e-õppe, multimeedia ja videokonverentsi tehnoloogiate kasutuselevõtuga on kõrgkoolide andmeside juurdepääs magistraalvõrkudele ja ülikoolide õppehoonetevahelised ühendused tarvis üle viia valguskaabel-ühendustele. Arvutivõrkude töö tagamiseks tuleb osta ja uuendada servereid ning muid välisvõrkudega sidumiseks vajalikke võrguseadmeid (switchid, ruuterid jne.), mis enamuses töötavad hetkel ülekoormusega. Edendamist vajab ka uute võrgutehnoloogiate (nt. traadita andmeside Wi-Fi) levik ning paralleelselt kõrgkoolide arvutivõrkude turvalisuse ja töökindluse tugevdamine (tulemüürid, tsentraalne viiruskaitse, võrgu spamifiltrid, koormuse jagajad, jne.).
• Ülikoolide infosüsteemid (IS) on tänu oma tsentraalsele rollile töökorralduses muutunud oluliseks osaks ülikoolide IKT infrastruktuurist. Võrrelduna eraldiseisvate ülikoolide üksikprojektidega võib infosüsteemide alases tegevuses oluliselt efektiivsemaid tulemusi saavutada ühistegevusega (kuna osa tööst on üle kantav eri õppeasutuste vahel). Programm toetab selliseid kõrghariduse infosüsteeme, mis väljuvad ühe asutuse raamest riikliku väärtusahela tasemele - ja samas eeldavad ka (ülikoolide-) välise arenduskeskuse olemasolu. ID-kaardi infrastruktuuri kasutava üle-eestilise kõrgkoolide internetipõhine sisseastumise infosüsteemi (SAIS) loomine on iseseisev projekt, mis integreerib Eesti ülikoolide infosüsteeme Eesti Hariduse Infosüsteemiga, Riikliku Eksamikeskusega, ID-kaardi infrastruktuuriga, jm. Selle realiseerimine võimaldab saavutada sisseastumise protseduuride olulist paranemist nii üliõpilaskandidaatidele kui ka kõrgkoolide vastuvõtuosakondadele. Seejuures on kõrgkoolidesse Interneti teel õppima registreerimine Eesti e-riigi tegevuskavades väljendatud eesmärk. Kõrghariduse infosüsteemide omavaheline integreerimine toob endaga mitmeid sarnaseid koostööprojekte, mille tarvis korraldava ja koordineeriva organisatsioonina tegutseb EITSA. 2005.a. koos ülikoolidega läbiviidava analüüsi tulemusel selguvad konkreetsed ühised infosüsteemide projektid 2006-2008 aastateks (näiteks kõrghariduse (ülikoolide) infosüsteemide autoriseerimisteenus ja õppeinfosüsteemide ühildamine jne.). Selliste koostööprojektide algatamine ja läbiviimine on üheks Tiigriülikooli rolliks.
• Toetused projektidele IKT rakendamisel ülikoolides, sh. mõnel kitsamal (mitte IKT) erialal on ette nähtud eraldada konkursside korras. Konkursside eesmärgiks on toetada Eesti avalik-õiguslike ülikoolide investeeringuid IKT rakendamisel mitmesuguste õppetöö kaasajastamisega seotud eesmärkidel, esmajoones õppeprotsessi kvaliteedi tõstmisel ülikoolis.
• Üld- ja eriotstarbeline tarkvara on vajalik kõrgkoolide arvutiklasside ning -laborite täiemahuliseks töölerakendamiseks õppetöös. Lisaks aitab see kindlustada, et Eesti kõrgkoolides kasutatakse ainult legaalset tarkvara. Sõltuvalt tarkvara eesmärgist toetab Tiigriülikool selle hanke konkursipõhist osalist või täielikku finantseerimist.
  • 2005.a. jooksul korraldab Tiigriülikooli programm uurimuse tarkvarakasutusest ülikoolides, et saada ülevaade kõrgkoolide õppe- ja teadustöös kasutatavast ja/või vajalikust eritarkvarast ja selle litsentsitingimustest, eesmärgiga selgitada tarkvara, mille hanked ühiselt või tsentraliseeritult võivad anda olulist kokkuhoidu. Vastavalt uuringu tulemustele algatatakse ühishanked.

II Toetus IKT erialade tugevdamiseks:

• · Tuginedes ülikoolide rahvusvahelise teadusevalvatsiooni tulemustele on Eestis kõrgel tasemel uurimisgruppe IT erialadel vähe, uurimisgrupid on väikesed ja nõrgalt seondunud õppetööga . Samal ajal Eesti teaduse regulaarne rahastamissüsteem ei paku võimalusi tekitada uusi kõrgkompetentsi alasid (projekte rahastatakse juba eksisteeriva kvaliteedi eeldusel), ning ülikoolidel puuduvad teadustegevuse arenduse vahendid . Lühiajalistel ja väikesemahulistel toetustel on raske kutsuda esile kvalitatiivset muutust.
• "Tiigriülikool+" näeb ette kahe keskpika (3-4 aastase) arendusprojekti finantseerimise ülikoolides IKT erialadel, mille eesmärgiks on kõrge akadeemilise tasemega teadus- ja arendustöö ning sellele põhineva akadeemilise õppetöö sisseseadmine ülikoolides. Sellised arendusprojektid võivad sisaldada uue struktuuriüksuse (näiteks õppetooli) loomist või olemasoleva reorganiseerimist ja selle komplekteerimist konkurentsivõimelise meeskonnaga. Projekti tulemusena peab loodud või reorganiseeritud struktuuriüksuses käivituma rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga õppe- ja teadustöö, mis pärast programmi lõppu on suuteline tagama oma jätkuvuse. Konkreetsed projektid esitavad ülikoolid juhtkonna tasemel ja projektide rakendamise ettevalmistustööd on alustatatud 2004. a. jooksul.
• · Tähtsaim komponent ülikoolide õppekvaliteedi tõstmisel ja võimekuses kõrgtasemel spetsialiste ette valmistada on õppejõud. Paraku olemasolevates tingimustes ei taastooda ülikoolid IKT erialade õppejõudude kaadrit. Õppejõudude palgad on oluliselt madalamad sama kvalifikatsiooniga spetsialistide omast ettevõtluses, ebaproportsionaalselt vähe on noori õppejõude ja nende õppetöö koormus oluliselt suurem normaalsest. Kõik see madaldab õppetöö kvaliteeti ning vähendab õppejõu ameti atraktiivsust, samuti ei jää praktiliselt aega teadus- ja arendustegevuseks (T&A). Avalik-õiguslikes ülikoolides on IKT erialade õppejõude ca. 100 . Puudu on ca 30 õppejõudu, seejuures 3+2 õppekavadele täielikult üle minnes on ette näha õppetöö mahu kasvu. IKT valdkonna erakordselt kiire arengu tõttu vananevad ainekavad kiiresti ja õppekavad vajavad uuendamist ning arendamist. Oluliseks teguriks akadeemilise personali taseme tõstmisel on õppejõudude täiendkoolituse ja stažeerimise korraldamine välismaa juhtivates ülikoolides.
• · Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides on umbes 3 000 IKT erialade üliõpilast, sh u. 80 doktoranti , lisanduvad siduserialade üliõpilased. IKT erialade üliõpilaste kraadiõpet/doktoriõpet iseloomustab väga madal lõpetajate suhtarv, põhjuseks on siin tugev surve tööandjate poolt ja nõrk motivatsioon. Tööandjate surve vähendamiseks tuleb vähendada doktorandi hädatarvidust õppetöö kõrvalt töötamiseks. Selleks eesmärgiks rakendab Tiigriülikool stipendiume. Juhul, kui Eestis käivitub IT doktorikool, siis lahendatakse stipendiumite küsimus edaspidi selle raames.
• · Projektide finantseerimiseks konkursside korras nähakse ette vahendid IKT erialade õppe- ja teaduslaborite seisukorra parandamiseks ja väljaarendamiseks, samuti eriõppeks ja teadus- ning arendustegevuseks vajalike (mitte-PC tüüpi) arvutiklasside loomise.
• · Toetused projektidele IKT erialade tugevdamiseks (õppekavad ja -materjalid, külalisõppejõud jt.) keskendub järgmistele teemadele:
  • Külalisõppejõudude kutsumine Eestisse lühiajalistele loenguvisiitidele toob täiendavaid teadmisi ja annab neid edasi valdkondades, kus Eesti vastavasisuline tippkompetents puudub. Info Tiigriülikooli toetusel toimuvatest külalisloengutest on kõikide ülikoolide üliõpilastele kättesaadav Tiigriülikooli veebilehel.
  • Kraadiõppuritele väljastpoolt ülikoole kutsutud juhendajate töö tasustamine. Kraadiõppuritele väljastpoolt ülikoole juhendajate kaasamine võimaldab siduda õppetööd ettevõtete vajadustega ja toob uut mõtlemist ning arengut õppetöösse.
  • Õppekavade ja -materjalide väljatöötamine, kaasajastamine ja arendamine, mis katab materjalide ettevalmistamise ja publitseerimise kulud. Tiigriülikooli poolse toetuse tingimuseks on, et loodud õppematerjalid oleksid avalikuks kasutamiseks ja osa tiraažist jagatakse avalik-õiguslikele ülikoolidele tasuta.
  • Eriotstarbelise tarkvara ja õppekirjanduse hankimine leevendab ülikoolide vajadust professionaalse tarkvara ja õppekirjanduse järele, mis on hädavajalikud IT spetsialistide koolitamiseks. Praegu üritatakse lahendada tarkvaraprobleemi kas tasuta tarkvara (freeware) abil või kasutades aegunud tarkvara versioone. Samas on kaasaegse tasulise tarkvara kasutamise võimaluseta IKT-spetsialistide õpetamine võimatu. Lisaks eksisteerib olukordi, kus ülikoolil on olemasoleva tarkvara kasutamiseks vähem litsentse, kui kasutajaid, mistõttu eraldi eesmärgiks on parandada tarkvara kättesaadavust õppetöös.

III e-Ülikooli arendustööd

Eesti e-Ülikool (www.e-uni.ee) on kõrgkoolide konsortsium, mille eesmärk on elukestva õppe põhimõtetest lähtudes kõrgkoolidevahelise koostöö arendamine ja lihtsustamine e-õppe erinevate vormide juurutamisel. Eesti e-Ülikool loodi 2003. aastal ja toimib EITSA koosseisus projektipõhisena. Eesti e-Ülikooli strateegia ja selle alusel loodavad iga-aastased tegevuskava on suunatud kõrgekvaliteedilise kõrghariduse ja ülikoolide täienduskoolituse kättesaadavamaks ja paindlikumaks muutmisele, kasutades paremini kõrghariduse ressursse ning luua uusi võimalusi väliskoostööks, suurendades iga inimese läbilöögivõimet ning tõstes elukvaliteeti. Eesti e-Ülikooli eesmärgiks on parandada kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavust ja arendada innovatiivseid meetodeid hariduses. Vastavalt arengustrateegiale on keskpikas perspektiivis Eesti e-Ülikooli arendusülesanded teiste hulgas järgmised:

- kõrgkoolide vaheliste protsesside juurutamine e-kursuste vahetamiseks;
• - e-õppe sisuarendus;
• - e-kursuste andmebaasi loomine;
• - e-kursuste kvaliteedi tagamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine;
• - regionaalsete õpikeskuste loomine ja nende tegevuse arendamine;
• - e-õppe erinevate vormide läbiviimiseks vajaliku inim- ja tehnoloogilise infrastruktuuri loomine, arendamine ja haldamine;
• - Kõrgkoolide vahelise koostöö arendamine temaatiliste võrgustike abil. Eesmärgiks on antud valdkonna e-õppe vajaduste kaardistamine, e-õppe võimaluste propageerimine oma erialal, visiooni väljatöötamine e-õppe arendamiseks antud valdkonnas, olemasolevate ja loodavate e-kursuste kvaliteedi hindamine.

IV Eesti Infotehnoloogia Kolledži arendamine

Tänu õppekavade akrediteerimisel saadud kõrgele hinnangule 2003. a. kvalifitseerus Eesti Infotehnoloogia Kolledž (IT Kolledž) 2003/2004 õppeaastal esmakordselt riiklikule koolitustellimusele. Taotletud ja eraldatud riiklik koolitustellimus (75 kohta 2003/2004 ja 90 kohta 2004/2005 õppeaastal) suurendas oluliselt üliõpilaste vastuvõttu ning on olnud oluline samm planeeritud õppemahtude saavutamise poole. 2003. a. avati täiendav Infosüsteemide analüüsi eriala ning rakendati õhtune õppevorm. 2004/2005 õppeaastast on ette valmistatud järjekordne lisaeriala tööpealkirjaga Tehnosuhtlus ning järgnevatel aastatel on kavandatud IKT ja sellele lähedaste tehnoloogiaerialade laiendamine. Arvestades praegust arendusjärku on vaja katta kulutusi investeeringuteks, õppekavaarenduseks ja õppeprotsessi rahvusvahelistumiseks.

2005. a. ületab IT Kolledži õppurite arv kasutada oleva õppekorpuse mahutavuse, mis on maksimaalselt 400 õppurit. IT Kolledž vajab lähiaastatel ruumiprogrammi laiendust. Efektiivseks ja perspektiivseks lahenduseks on uue IT Kolledži õppehoone ehitus Mustamäele, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) piirkonda, kus on ka riigi, Tallinna linna ja TTÜ poolt asutatud ja väljaarendatav Tallinna Tehnoloogiapark, mis kõik annaks olulist sünergiat ressursside vastastikul kasutamisel. Valdavas osas on kavandatud rahastada ehitust olemasoleva kesklinna kinnistu (Rävala pst. 14) hoonestusõiguse võõrandamisel saadud vahendite arvel, osaliselt programmi toetusel.

V Programmi seire ja halduskulud

Eesmärgiga hinnata Tiigriülikooli programmi eesmärkide täitmist ja sellest aru anda viiakse läbi programmiseiret. Seiret täiendavad uuringud, mis kaardistavad olukorda nii IKT erialade õpetamisel kui ka üldisemalt kõrgkoolide IKT-alase infrastruktuuri osas, samuti IKT spetsialistide erinevate kompetentside vajaduse kohta. Halduskulud võimaldavad programmi administreerimise, konkursside korraldamise ja programmi avalikkusele tutvustamisega seotud tegevusi, samuti väljaannete publitseerimist. Nad sisaldavad ka kulusid rahvusvahelistest programmidest ja projektidest ning tõukefondide projektidest osavõtu algatamiseks ja ettevalmistamiseks ning tõukefondide rakendamisega seotud administreerimiskulusid.

 

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Tiigriülikooli programmi tulemuslikkust on kavas hinnata järgmiste mõõdetavate kriteeriumide alusel:

Valdkond:	Mõõtekriteerium (sulgudes ühik)
Üldised
	Programmist toetust saanud projektide arv ja maht (tk, kr) Programmi riigieelarvelistele vahenditele kaasatud muu finantseerimise maht ja osakaal (kr, %)
Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine
Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine
	üliõpilaste ühiskasutusse lisandunud arvutite arv (tk) üliõpilaste arv ühe ühiskasutuses oleva arvuti kohta (üliõpilast/arvuti kohta) uuemate kui 3 a. arvutite osakaal (% ühiskasutuses olevate arvutite üldarvust)
Arvutivõrkude infrastruktuuri kaasajastamine
	moderniseeritud lokaalvõrgud uuendatud võrgus olevate arvutitöökohtade põhjal (tk) moderniseeritud välisvõrgud (tk) uute serverite arv (tk)
Infosüsteemide väljaarendamine
	infosüsteemide hulk ja rahaline maht (tk, kr)
Toetused projektideks IKT rakendamisel
	toetust saanud projektide arv ja maht (tk, kr)
Eesti e-Ülikooli arendustööd
	osalevate kõrgkoolide arv (tk) kursuste (õppeainete) arv (tk) uute kursuste arv (tk) õppurite arv (õppurit)
Toetus IKT erialade tugevdamiseks
Õppejõudude täiendkoolitus, stažeerimine ja toetused
	vähemalt nädalase täiendkoolituse või stažeerimise läbinud IKT erialade õppejõudude arv (õppejõudu) IKT erialade õppejõudude ettekannetega välislähetuste (konverentsil, sümpoosiumil, seminaril, näitusel jms.) arv (õppejõudu)
Lisavahendid IKT erialade üliõpilaste kraadiõppele
	välislähetuses (konverentsil, sümpoosiumil, seminaril, näitusel jms.) ettekandega esinenud IKT erialade doktorantide arv (doktoranti)
Eriotstarbeliste õppe- ja teaduslaborite sisustamine ja moderniseerimine
	programmi toetusel sisustatud laborid kokku (tk, kr)
Toetused projektidele IKT erialade toetamiseks
	projektide hulk ja toetuse maht õppekavadele ja -materjalidele (tk, kr) külalisõppejõudude poolt loetud IKT erialade ainekursuste arv (tk)
Infotehnoloogia Kolledži arendus
	täis- ja osakoormusõppes õppivate üliõpilaste arv (üliõpilasi)

 

 

7. ORIENTEERUV RESSURSIVAJADUS AASTAS

KULUD	Aastas
Kõrgkoolide IKT alase infrastruktuuri arendamine	16 MEEK
Toetus IKT erialade tugevdamiseks	10 MEEK
Eesti e-Ülikooli arendustööd	3,5 MEEK
Infotehnoloogia Kolledži arendus	2,5 MEEK
Halduskulud, seire ja avalikud suhted	2 MEEK
Kulud kokku:	34 MEEK
TULUD	Aastas
Riigieelarve eraldis	24 MEEK
Muud vahendid	10 MEEK
Tulud kokku:	34 MEEK

Kogu neljaaastase "Tiigriülikool+" programmi maht on 136 milj. kr., sh. riigieelarvelisi vahendeid 96 milj. kr. ehk ca 70% ja kaasfinantseeringuna muudest allikatest 40 milj. kr. ehk vastavalt ca 30% programmi üldmahust.

Programmi eelarve ja toetuste jaotus tehakse EITSA nõukogu ja Tiigriülikooli programminõukogu otsustega avalike projektikonkursside ja otseeraldiste kaudu kõrgkoolidele, kaasates ka toetusesaajate omavahendeid ja finantseerimist teistest allikatest.

 

Asutajad & juhtimineIT KolledžTiigriülikoole-Õppe ArenduskeskusSAISStipendiumiprogrammPõhikiriAvalik teaveKontakt

kontakt

esilehele